Velje PCD, ET ja keskava – mida need tähendavad?

Mida tähendavad velje mõõdud?

Velje mõõt tootekaardil koosneb neljast osast: laius tollides, diameeter tollides, väljastus millimeetrites ja poldiskeem. Näide 8Jx18 ET35 5x112 loetakse lahti nii:

Diameeter ja laius otsustavad, kas rehv mahub velje peale ja velg kere sisse. ET ja poldiskeem otsustavad, kas velg üldse kinnitub auto rummu külge ja õigesse kohta. Keskava, mida mõõdukoodis eraldi ei näidata, on viies number, mis peab samuti klappima — sellest allpool.

Mis on PCD?

PCD (pitch circle diameter) ehk poldiskeem või poldimõõt on kujuteldav ring, mis läbib kõiki velje kinnitusavade keskpunkte. Tähis „5x112“ tähendab viit polti ringil, mille läbimõõt on 112 mm. Sama asja kohta öeldakse eesti keeles ka „poldivahe“ või „poldijaotus“, ehkki täpne on just ringi läbimõõt.

PCD peab autoga täpselt kokku minema. 5x112 velg ei sobi 5x114,3 rummule, isegi kui poltide arv klapib — ring on teist mõõtu ja avad ei jää poltidega kohakuti. Paari millimeetri erinevust ei saa kompenseerida poltide „natuke viltu“ keeramisega: see koormab keermeid ja velje avasid valesti ning velg ei ole tsentris.

Kuidas PCD-d loetakse?

Tähis on alati kujul poltide arv × ringi läbimõõt millimeetrites. Komakohaga väärtused tulenevad sellest, et osa mõõte on algselt tollides ette antud:

Kui tahad PCD-d ise mõõta, on nelja ja kuue poldiga rummul lihtne: mõõda kahe vastasava keskpunktide vahe. Viie poldiga rummul vastasavasid ei ole — seal tuleb mõõta kahe kõrvuti oleva ava keskpunktide vahe ja teisendada tabeli abil. Lihtsam on võtta väärtus auto tehnilistest andmetest või veljeotsingust, mis teab su auto mõõte ette.

Mis on ET ehk offset?

ET (saksa keelest Einpresstiefe) ehk väljastus või offset on vahemaa millimeetrites velje kinnituspinna (see pind, mis toetub vastu rummu) ja velje laiuse keskjoone vahel.

• Positiivne ET (nt ET35, ET45): kinnituspind on velje keskjoonest väljaspool, auto poolt vaadates kaugemal. Velg jääb rohkem kere sisse. Enamikul tehasevelgedel on positiivne ET.
• ET0: kinnituspind on täpselt velje keskel.
• Negatiivne ET (nt ET-12): kinnituspind on velje sisepoolel. Velg ulatub rohkem väljapoole — tüüpiline mõnel maasturi- ja pikapiveljel.

Rusikareegel: väiksem ET = velg rohkem väljas, suurem ET = velg rohkem sees. Kui vahetad tehase ET45 velje ET35 vastu, liigub velg 10 mm väljapoole.

Mida vale ET põhjustab?

Väike erinevus tehase väärtusest (mõni millimeeter) on tavaliselt talutav, aga suurem kõrvalekalle toob kaasa praktilisi probleeme:

Poritiiva alt välja ulatuv rehv on ka asi, mida tehnoülevaatusel vaadatakse. Seepärast tasub ET-d muuta teadlikult ja väikeses ulatuses, mitte lihtsalt „mis välja näeb hea“.

Mis on velje keskava?

Keskava ehk tsentreerimisava (centre bore, CB) on velje keskel olev auk, mis istub auto rummu väljaulatuva osa peale. See tsentreerib velje täpselt telje suhtes juba enne seda, kui poldid pinguldatakse — poldid kinnitavad, keskava tsentreerib.

Keskava mõõdetakse millimeetrites ja see sõltub auto rummust. Tehaseveljel on keskava täpselt rummu mõõtu. Järelturu veljedel on keskava tihti suurem, et sama velg sobiks mitmele automargile — sel juhul jääb rummu ja velje vahele pilu, mis tuleb täita tsentreerimisrõngaga.

Millal on vaja tsentreerimisrõngaid?

Tsentreerimisrõngas on plastist või alumiiniumist rõngas, mille välisdiameeter vastab velje keskavale ja sisediameeter auto rummule. Seda on vaja alati, kui velje keskava on suurem kui auto rumm.

• Keskava = rumm → rõngast pole vaja, velg tsentreerub otse rummu peale.
• Keskava > rumm → tsentreerimisrõngas on vajalik. Ilma selleta hoiavad velge paigal ainult poldid, mis võib aja jooksul põhjustada vibratsiooni või poltide lõtvumist.
• Keskava < rumm → velg ei lähe rummu peale üldse; see velg ei sobi.

Kas sama PCD tähendab, et velg sobib?

Ei. Sama poldiskeem tähendab ainult, et poldid lähevad avadesse. Selleks, et velg päriselt sobiks, peavad klappima ka:

• ET — muidu jääb velg liiga sisse või liiga välja (vt eespool);
• keskava — rummust väiksem keskava ei lähe peale, suurem vajab tsentreerimisrõngast;
• diameeter ja laius — kas rehv mahub velje peale ja velg kere sisse, sealhulgas pidurisadula kõrvale;
• poltide või mutrite tüüp — velje kinnitusava kuju (kooniline või kerakujuline istmik) peab vastama poltidele; järelturu veljel võivad tehasepoldid mitte sobida.

Kõik need mõõdud peavad klappima koos, mitte ükshaaval. Sellepärast ei anna üksik „ET35 sobib“ või „5x112 sobib“ väide veel kindlust.

Kuidas leida oma autole õiged veljed?

Kõige kindlam viis on valida velg auto järgi, mitte numbreid käsitsi võrreldes. Nordkiti veljeotsingus vali kõigepealt oma auto mark, mudel ja põlvkond: tulemustesse jäävad ainult veljed, mille PCD, ET, keskava, diameeter ja laius klapivad täpselt selle autoga.

Kui eelistad otsida mõõdu järgi, leiad samalt lehelt ka mõõduvalija — diameeter, laius, PCD, ET ja keskava. Sel juhul võta oma auto väärtused registreerimistunnistuselt, tehaseveljelt või auto kasutusjuhendist, mitte mälu järgi.